Oskar Lesment: miks vajab Eesti kanepipoliitika reformi?
Loe lähemalt: https://arvamus.postimees.ee/6807407/oskar-lesment-miks-vajab-eesti-kanepipoliitika-reformi
Miks vajab Eesti kanepipoliitika reformi?
Värske magistritöö “Eesti 15-16-aastaste kooliõpilaste kanepitarvitamine ja sellega seotud tegurid 2003–2015“ tõdes, et “võrreldes 2003. aastaga oli õpilastel 2015. aastal oluliselt suurem šanss kanepit tarvitada.”
Tervise Arengu Instituudi 2016. a koolinoorte uimastitarvitamise uuringu raportis tõdeti, et vähemalt 26% noortest on kanepit proovinud, 19% olid tarvitanud seda viimase aasta jooksul, 9% viimase kuu jooksul ning 54% teadis kedagi eakaaslast, kes kanepit tarvitab. Need näitajad olid kõrgemad uuringus osalenud riikide keskmisest.
On üldteada, et kanepi tarvitamine on alaealistele ohtlik, aga sellega ohud ei piirdu. Arvesse tuleb võtta ka ohte, mis tulenevad kanepi illegaalsusest.
Tänaseks 58 aastat kestnud globaalne kanepikeeld käivitas põrandaaluse aretustöö: aretati joovastava kanepi molekuli THC kõrge kontsentratsiooniga sorte, samal ajal kui tasakaalustava molekuli CBD kontsentratsioon jäi aina väiksemaks. Selliste sortide seemned levisid ka Eestisse. Enamikku kanepi tarvitamise kõrvalnähtudest võimendab ohtra THC- ja vähese CBD-sisaldusega kanepisortide pruukimine. Levinud on kanepi kaalu tõstmiseks erinevate ballast-ainete lisamine: suhkur, juukselakk, klaasipuru, plastiku nanokuulikesed jne. “Kanepi” nime all müüakse vahel kuivanud heinapuru, kuhu on peale pritsitud tundmatuid joovastavaid kemikaale. Tavaliselt pakuvad diilerid lisaks kanepile ka muid keelatud narkootikume, seega on lastel tekkinud lihtne ligipääs paljudele ohtlikele ainetele.
Pidevalt meenutatakse kanepist johtuvaid probleeme, aga mõistlikke lahendusi ei paku keegi. Keelupoliitika jätkumist õigustatakse tuues ettekäändeks keelupoliitika tulemusel tekkinud ohtusid ja kahjusid. On aeg katsetada midagi muud, sest senist keelupoliitikat jätkates saavad senised trendid ainult süveneda.
TAI uuringus leiti ka, et alaealised saavad alkoholi osta vaid 8,8% juhtudest. Seda tuleks võrrelda diileritega, kes dokumenti ei küsi ja müüvad mitmeid uimasteid läbisegi. Teadusajakirjas JAMA Paediatrics hiljuti avaldatud uuringus leiti, et osariikides, kus kanepitarvitamine oli täiskasvanutele seadustatud, oli alaealistel väiksem võimalus kanepit kätte saada. Uuring leidis, et seadustatud kanepiga osariikides oli alaealistel 8% väiksem võimalus kanepit tarvitada ja 9% väiksem tõenäosus seda ohtralt tarvitada. Põhjus oli üllatavalt lihtne: seadustatud müügipunktides küsiti ostjatelt vanust tõendavat dokumenti, mis muutis kanepi kättesaamise keerulisemaks.
Tüüpiliselt vastatakse säärastele andmetele stiilis: “Aga praegu saavad alaealised ju alkoholi hankida!” Jah, saavad, ent seda eriti liberaalsete alkoholiseaduste tõttu. Kui täiskasvanud inimene Eestis ostab alkoholi alaealisele, ähvardab teda kuni 1200-eurone trahv või aasta tingimisi vangistust. Kui aga täiskasvanud inimene ostab Kanadas kanepit alaealisele, ootab teda kuni 14 aastat vabadusekaotust. Keegi ei soovi alkoholiga sama liberaalseid kanepiseadusi Eestisse — pigem räägitakse Kanada eeskujust. Sellise liberaalse lubamise vastasust ilmestab hästi ka värske MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut küsitlusuuring. Ka mina kanepireformi toetajana oleksin vastanud “kanepi legaliseerimise” küsimusele eitavalt, sest ma ei soovi oma vastusega anda mandaati kanepituru reguleerimisele tänase üliliberaalse alkoholi legaliseerimise eeskujul.
Paljudes uuringutes esinev sõna “legaliseerimine” loob vastajate peades seose kõige lähedasema praegu legaliseeritud narkootikumiga — alkoholiga. Kujutluspilt, kus supermarketi viinariiuli kõrvale tekib kanepitoodete riiul ning raadios, televiisoris ja muus meedias reklaamitakse häiriva regulaarsusega kanepit, tekitab õudu ka paljudes reformi pooldajates. Väga vähe inimesi soovib kanepile sama liberaalseid seadusi kui praegu on alkoholil, aga veel vähem soosib kanepi tarvitamise täielikku keeldu.
Seniste uuringute puudujääkide tõttu käivitasin uue küsimustiku (www.420estonia.ee), mis uurib eestlastele sobilikku seadustamist süvitsi. Küsimustiku tulemused esitatakse Riigikogule arutamiseks siis, kui toimub lähikuudel petitsiooni “Eesti vajab kanepireformi!” arutelu. Küsimustiku abil saavad kõik huvilised kanepiarutelus kaasa rääkida.
Minu varasem küsimustik, mis oli suunatud kanepitarvitajatele, on tänaseks kogunud üle 1500 vastuse. Vastuste põhjal saab järeldada, et aina suurem osa inimestest proovib kanepit alaealiselt ja esmaproovijad on aina nooremad. Olen kolme lapse isa ja sellise olukorra jätkumine ei ole mulle vastuvõetav ei kodaniku ega ka lapsevanemana. Ka mina ei soovi, et kanepi tagajärjel alaealised tervisekahjustusi saaksid, aga selle asemel, et paigal tammuda ja igal aastal meediast kahjuraporteid lugeda, pakun olukorrale lahendust, mis tõendatult töötab. Eesti vajab muutust, mitte kahjude kuhjumist.
Artikli autori Oskar Lesmenti petitsioon “Eesti vajab kanepireformi!” on Riigikogu töölaual ja tuleb peatselt arutamisele. Hiljuti astus Oskar EKRE liikmeks. Tema seisukohad kanepipoliitikas ei ole erakonna seisukohad.
Peale üsna pikka ooteaega artikkel siiski avaldati, tänan väljaannet selle eest. Siis, kui see artikkel oli ära saadetud, oli esimese küsimustiku vastajaid tõepoolest 1500 ja teisel küsimustikul vastajad puudusid. Artikli avaldamise ajaks oli esimesele küsimustikule vastajaid juba 2000 ja teisele küsimustikule umbes 1700. Saatmise ja avaldamise vahe moodustas ~30 päeva.