10.10.2019 Telegram: Uuele kanepiteemalisele küsitlusele vastates võid aidata kujundada Eesti kanepipoliitikat

Kuigi Telegram meediaväljaandena on üsna vastuoluline, pean neid ühes asjas siiski tunnustama – nad ei arva, et inimesel on peas vaid üks ajurakk, mida ajupoolkerad üksteise vahel jagavad. Telegram on ainuke väljaanne, mis ei kohku tõsiselt pikkade ülevaadete avaldamisest ja usub, et lugejad on võimelised enam kui mõneminutiliseks tähelepanupingutuseks. Muus meedias ei ole võimalik keerulisi teemasid üksipulgi lahata, kuna tähemärkide limiit ja häiriva sagedusega esinevad reklaamid teevad kajastamise ja lugemise võimatuks. Sestap tänan Teid, Telegram.

Lugejad: loodan, et väljandele vaatamata keskendute sõnumile, mitte sõnumitoojale. On omamoodi paradoksaalne, et objektiivset infot olete seekord sunnitud lugema “alternatiivmeediast.” Paraku muud levitamise võimaluse muude meediakanalite kaudu lihtsalt puuduvad.

Link: https://www.telegram.ee/eesti/uuele-kanepiteemalisele-kusitlusele-vastates-void-aidata-kujundada-eesti-kanepipoliitikat
Ülevaadet saab lugeda ka siit, ent leian Telegramis on seda mugavam teha. Eriti kui loete seda näiteks mobiiltelefoni ekraanilt või mõnelt Pad-ilt:
https://docs.google.com/document/u/1/d/e/2PACX-1vSYcXXO9PAMSbM7qU2oUfGyrj5EWIzzd1u1Jykew8dBuMU-Z6Vwutup-y6OXyC37-IfnXC7LNQryVWa/pub

 

31.10.2019 Delfi Lood: Lapsevanem Oskar Lesment: kanepireformige päästame noored diilerite käest

Originaallink: https://lood.delfi.ee/perejakodu/koolilaps/lapsevanem-oskar-lesment-kanepireformiga-paastame-noored-diilerite-kaest?id=87925199

Riigikogu sotsiaalkomisjonis tuleb 12. novembril arutusele kollektiivne pöördumine „Eesti vajab kanepireformi” Selle algataja on kolme lapse isa Oskar Lesment, kes on ka ise aastaid tagasi alaelalisena kanepit tarvitanud. “Sain kanepit osta, kui ma olin 14 ja ma ei ole selle üle uhke, ent mitte midagi ei ole ühiskonnas muutunud. Mul on tänaseks kolm last ja minule ei sobi, et selline asi võiks nüüd toimuda minu lastega,” põhjendab Oskar, kes usub, et lahenduseks võiks olla kanepi eripoodidesse lubamine.

Ütlete, et te ei propageeri kanepit, miks te sel teemal siis nii tuliselt sõna ikkagi võtate?

Kindasti mitte, propageerimist ei ole vaja, kui kanepit juba tarvitatakse ohtralt keelule vaatamata. Me ei seisa täna sellise küsimuse ees, et kas me lubame kanepi ja siis ta äkki tekib meie ühiskonda. Kanep on meie ühiskonnas juba ammu olemas, on ainult küsimus, kas see käive, mis kanepi käitlusest tuleb, läheb nüüd kuskile konstruktiivsesse kohta või nuumab kriminaale, kes müüvad kõiki narkootikume meie lastele. Meil on kriis käes — umbes veerand alaealistest on kanepit proovinud. Meedias on läbi käinud artiklid, et meie noored proovivad kõike ja palju. Kuidas nad saavad ligipääsu, ongi nende inimeste kaudu, kes müüvad neile algul kanepit ja edasi juba muud. Meil ühiskonna liikmetena ja lapsevanematena on kohustus seda tõkestada. Nendes riikides, kus on kanepiturg seaduslikult reguleeritud, kus täiskasvanud inimesi ei karistata probleemivaba tarvitamise eest, seal on alaealiste kanepitarvitamine langenud. Kõige lihtsam põhjus: kehtib vanusepiirang ja kanepipoodides küsitakse dokumenti. Nii nagu meil täna poes alkoholi ostes küsitakse dokumenti, mis tegelikult hoiab alaealiste puhul alkoholi tarvitamist kõvasti ära. Kanepiga on meil täna nii, et tuleb lihtsalt helistada ja siis „see onu” toob ja müüb sulle vanusele vaatamata kõike, peaasi et sul 20 eurot on. Müüdava kanepi kvaliteeti pole keegi kontrollinud.

Ka mina sain kanepit osta, kui ma olin 14 ja ma ei ole selle üle uhke, ent mitte midagi ei ole ühiskonnas muutunud. Mul on tänaseks kolm last ja minule ei sobi, et selline asi võiks nüüd toimuda minu lastega.

Olete tegelenud mitu aastat Eesti anonüümsete kanepitarvitajate blogiga, kuidas ja miks see sündis?

Ma kaardistan Eesti illegaalset kanepiturgu ja selle sünnilugu on hästi lihtne. Ma ise proovisin kanepit 14-aastasena. Meedias olid tollal kanepi kahjulikkuse kohta artiklid ja ma näen neid artikleid samamoodi täna. Mis on vahepeal muutunud? Meil ei ole mitte mingisuguseid andmeid, mis väidaksid, et meie narkopoliitika või kanepipoliitika midagi head teeks või midagi saavutanud on. Ma mõtlesin, et vaataks siis ise, mis sellel maastikul toimub. Panin internetti üles algul ühe, siis teise küsimustiku. Küsimustikele on kokku vastanud üle 4000 inimese. Seda saab lehel ka praegu teha.

Mis on küsitluste eesmärk?

Kaasata täiesti tavalisi kanepitarvitajaid, keda on Eestis palju ja kes kunagi endast mitte midagi ei saa rääkida. Neid kujutatakse ju ette süstivate narkomaanide, allakäinud inimestena. Ma sooviksin teada, kas see vastab tõele või ei.

Ma annan neile hääle. Küsisin neilt lihtsaid statistilisi andmeid: vanus, millal alustasid tarvitamist, kui palju sa ühes kuus tarvitad ₋ et hinnata illegaalse kanepituru suurust ja dünaamikat. Viimane ja tähtsaim küsimus on kommenteerimise lahter ₋ see on koht, kus inimene saab endast turvaliselt rääkida, miks ta seda teeb, kes ta on, millised muutused on tema elus selle läbi olnud, mis ta arvab seadusandlusest. Neid inimesi, kes on kanepit tarvitanud, on palju, usun, et kuskil 10% tööga hõivatud elanikkonnast. See tähendab, et kui Coca-Cola Plazas on saal pilgeni täis, siis seal on kuskil 30 inimest, kes jagavad ühist saladust, aga nad ei räägi kunagi üksteisega. Mingil määral on see blogi platvormiks, mis annab neile võimaluse avaldada oma arvamust nii, et nad ennast ei kompromiteeri ja midagi halba sellest ei tule.

Tuleb välja, et kõige noorem kanepitarvitaja on olnud 6-aastane!?

Just, ma ka kohtusin selle isikuga, kes proovis kanepit esimest korda kuueselt. Üldiselt olen märganud, et inimesed, kes on tänaseks 20-25 aastat vanad, proovisid varem kui mina omal ajal. Proovimisvanuse langemist kinnitab ka küsimustike statistika.

Paratamatult tekib küsimus, kas temaga oli kõik korras?

Jah, ta on täiesti normaalne inimene, praegu 22-23-aastane. Tegelikult kohtusin kahe noorega, kellega rääkisime muud juttu ja ma ütlesin neile, et ma kaardistan illegaalset kanepiturgu ja “kujutage ette, mul on kõige noorem proovija 8-aastane.” Nad vaatasid paar pikka sekundit teineteise poole ja ütlesid siis, et neil oli juba esimeseks klassiks proovitud. Hiljem tulid neilt ka ankeedivastused.

Kas kardate, et teid mõistetakse valesti, jääte milleski süüdi?

Tegelikult ma kardan väga palju, sellise teemaga käib hirm paratamatult kaasas. See on põhiline probleem, miks me ei suuda seda teemat mõistuspäraselt lahendada. Need inimesed, kellel on midagi mõistlikku öelda või kes kanepit täiskasvanult ja probleemivabalt tarvitavad — nad ei räägi endast, sest nad kardavad, et neid võidakse risti lüüa. Vaadake „Reporteri” hiljutist kanepiteemalist kajastust, nad illustreerisid seda mingisuguste süstalde ja süstivate narkomaanidega. Kes sündsatest inimestest tahaks ennast sellega seostada?

Seepärast ongi minu uuring täiesti anonüümne. Panin küsimustikud üles ja nägin, kes on need sildistatud kanepitarvitajad. Vastanud on inimesi kõigist eluvaldkondadest, kellel on eluga kõik hästi ja korras. Nende seas on muide ka ajakirjanikke. Ajapikku sain oma hirmust üle.

Paljud lapsevanemad on selle teema pärast mures, nad ei tea, mida lapsele kanepi kohta rääkida.

Lapsele peab rääkima tõtt. Kui lapsele rääkida, et kanep on ainult halb ja viib vältimatult süstlani, siis laps ei võta seda tõsiselt. Laps läheb, kontrollib, guugeldab ja leiab kasvõi ametlikest eestikeelsetest allikatest, et enamus inimesi, kes kanepit proovivad, ei proovi ega tarvita teisi uimasteid või laps saab mõnelt eakaaslaselt teada, et too on kanepit proovinud ja ei süstigi ennast nüüd. Kui selline asi ilmneb, siis on vanema autoriteet läinud, laps saab aru, et vanem valetas ning saab tõuke omaalgatuslikuks “uurimiseks.”. Tuleks rääkida, et kanep on taim, mis on alaealistele ohtlik, ent täiskasvanutele mõistliku tarvitamise puhul võrdlemisi ohutu. Tuleb rääkida, et kõigi inimeste kehades olev endokannabinoidsüsteem osaliselt vastutab alaealise arengu eest teatud ajani, ning selgitada, et juhul, kui laps sellesse süsteemi ise midagi juurde segab, võib tema areng kannatada. Selline käsitlus selgitab, miks täiskasvanud kanepit tarvitavad, miks muud riigid seda seadustavad ja kuidas saab kanep alaealistele ohtlik olla. Nad saavad tõese info, miks nad peaksid kanepist kui levinud seltskonnadroogist, millega nad niikuinii kokku puutuvad, hoiduma. Kollijutte peaks vältima, tuleks anda tõest infot ja lasta neil teha omad ja pädevad järeldused, mis viivad kindla hoidumise otsuseni.

Mulle on kirjeldatud selliseid lugusid, et kooli tuleb politseitädi, kes piltlikult ütleb, et kui sa õhtul proovid kanepit, siis hommikul ärkad süstlaga veenis. Seda ei võeta tõsiselt. Laps otsustab, et tuleb ise asja uurida, ent kahjuks see uurimine toimub tavaliselt eksperimentaalselt — nii, et keegi vanematest kaaslastest pakub ja nad proovivad. Saavad kinnitust, et kollijutud on ülevõimendatud ja edasine on juba täielik loterii. Eesti koolilapsed tarvitavad väga palju erinevaid uimasteid. Võib-olla on põhjus osalt selles, et lastele mõeldud ennetusjutud on teinekord liiga lapsikud.

Te ise olete lapsevanem, kes alaealiselt kanepit proovis?

Jah, ja tean, milline oli olukord siis, võtsin kätte ja uurisin välja, et praeguseks pole olukord paranenud. Uurisin, millised on teiste riikide kogemused ja kuidas oli kanep enne keeldu reguleeritud, kanepi ajalugu. Andmed näitavad selgelt, et riikides, kus täiskasvanud võivad täna kanepit privaatselt tarvitada, on alaealistel väiksem võimalus seda tarvitada. Mulle ei sobi selline perspektiiv, et minu lapsed saavad kanepit alaealiselt ja tõenäoliselt nooremalt kui mina omal ajal. Ma ei usu, et selline perspektiiv ühelegi lapsevanemale sobib.

Oma laste kaitsmine on lapsevanema ja kodanikukohustus. Kui nad näevad, et on tarvis muutusi ellu viia selleks, et oma järglasi kaitsta, siis nad peavadki neid muutusi nõudma, sest see on nende kohustus. Muutuste nõudmine on ebameeldiv, hirmu tekitav, kurnav, keegi ei kiida selle eest, keegi ei maksa selle eest — aga see on vajalik. Kogu kanepiliikumise võiks kokku võtta lausega: lapsed paluvad oma vanemaid, et nad kaitseks oma lapselapsi. Oleks aeg vanematel oma lapsi kuulda võtta. Kes, kui mitte nemad, teavad kõige paremini, et keelud ei toimi?

Nii et kanepireformi on teie seisukohast vaja eelkõige selleks, et meie lapsed ja noored oleksid tulevikus kaitstud musta turu kanepi eest?

Üldse kõigi narkootikumide eest! Kanep on kõige levinum uimasti, ent see ei tähenda, et diiler müüks ainult kanepit. Kanep moodustab ~45% Euroopa uimastituru käibest, aga kui te vaatate uudiseid mõne kinnipeetud diileri kohta, siis reeglina leitakse tal ühest taskust kanep, teisest ecstasy, kolmandast amfetamiin jne. Seesama diiler ütleb ükspäev, et tal ei ole kanepit, proovi midagi muud, seesama diiler müüb muid narkootikume kanepist odavamalt. Kui te ei taha, et teie laps satuks sellise inimese küüsi, siis peab kanepi tooma eripoodi, kus ei müüda muid aineid ja kehtib vanusepiirang, ning lõpetama nende täiskasvanute mõttetu kiusamine, kelle tarvitamine ei ole probleemne. Diileritel jääb tööots ära, kriminaalid ei saa raha, politseiressurss vabaneks ja saaks keskenduda neile, kes uimasteid lastele müüvad, maksuraha saaks suunata uimastiennetusse või politseile nende töö tõhustamiseks. Mis peamine, täiskasvanute mõttetu kiusamise asemel saaks keskenduda alaealiste uimastitarvitamise probleemi lahendamisele, mitte põlistamisele.

Oskar Lesment on kolme lapse isa, aktivist ja EKRE liige. Antud loos esitab ta isiklikke ja erakonnast sõltumatuid seisukohti.

 

 

Kanep Eestis – arutelu alustalad

Jälgides aastaid kanepiteemalisi artikleid, intervjuusid ja muud säärast püüan end mõttelt, et enamus, kes teema käsile võtavad meenutavad pimedaid, kes elevandi eri osi näpivad ja üritavad osa järgi elukat kirjeldada. Keeruline on mõsita, millest nad täpselt räägivad, kellest nad täpselt räägivad, kas nad räägivad üldiselt või näiteks Eesti kontekstis? Aeg pimedas kompamiseks on möödas ja on tarvis konkreetset raamistust ja arutelu kanepi teemal. Telekakastis heietamisest enam ei piisa arvamuse kujundamiseks, pealegi ei ole selline laialivalguv teemakäsitlus kellegi huvides ja pigem pärsib probleemi lahendamist. Arutluseks on tarvis konkreetikat, mis loob kindla aluse, millele tuginedes arvamust kujundada, mis omakorda toob teema meelelahtutuslike teemade seast välja ja aitab kaasa tegeliku lahenduse otsingule.

Lahenduse valem

Selleks, et kanepiküsimust lahendada, on tarvis, et piisav kogus inimesi mõistaks, selle teema tõsidust ja oleks valmis selle teema lahendamise nimel midagi tegema. Hetkel on kanep meelelahutusvaldkonna teema – vahepeal on seda hea eetrivaikusesse susata, natuke kratsida ja sinnapaika jätta. Selles küsimuses isegi ei nähta suuremat probleemi vaid vaadatakse debatti kõrvalt, popkorni närides. Tõsiduse mõistmiseks on tarvis lugejaile ja mõtlejaile luua isiklik seos teemaga, mis probleemi kõikide probleemide hierarhiast esile tõstaks. Selleks ei ole tarvis ajupesu, ülikondi, kitleid, prille, üleolevat suhtumist vaid tarvis on välja laduda arutelu alused, millele saavad kõik arutajad ühiselt toetuda ja oma arvamust ise kujundada. Inimesed ei ole lollid, neil lihtsalt puudub info mis võimaldaks teema üle juurelda.

Raamistust tuleks alustada Eestiga

Ilmselt on kõik näinud või lugenud mõnd debatti, kus üks oponent räägib, et oi-oi kanep on narkootikum ja paha ning teine siis kirjeldab, et ei tasu nii üheülbaliselt võõbata, et ühtegi surma pole kanepist saadud ja et kanep on ohutum, kui legaalsed ained nagu alkohol ja tubakas. Kuigi mõlemal poolel on argumente, mis väärivad edasist uurimist jääb kogu debatt ikkagi kaugeks. Milleks rääkida ebamäärastest absoluutiudest, tähtsam on küsimus “miks on see teema täna – siin ja preagu – Eestis aktuaalne?” Kas kanep on ainult Eestis narkootikum või kas ainult Eestis ei ole keegi selle tõttu ära koolenud? Mida üldise infoga peale hakata, kui ei ole teada milline on kanepi hetkeolukord Eestis ja mis konkreetselt muutuks juhul, kui narkopoliitika jätaks kanepi kiusamise rahule? Kokkuvõttes arutame ju Eesti tulevikku ja kanepit Eestis.  Seega oleks mõistlik argumendid raamistada järgnevasse Eestikesksesse infosse, mis võimaldaks hinnata kanepiküsimuse olulisust, leida narkopoliitika kitsaskohti, arutleda erisuguste muutuste mõju üle ja see omakorda toobki kanepiküsimuse esile kõikide muude küsimuste seast. Selleks oleks mõistlik välja selgitada järgnev:

  • Eesti kanepikasutaja keskmine vanus
  • Eesti kanepikasutaja esmase kanepiga kokkupuutumise vanus
  • Keskmine kanepi tarvitamise kuine kogus Eestis
  • Eesti kanepikasutaja sotsiaalne profiil
  • Eesti kanepikasutaja kanepikasutuse põhjus ja/või eesmärk
  • Eesti kanepitarvitajate üldarv
  • Eesti kanepitarvitaja keskmine kanepitarvitamise pikkus

Aitaks ka kasutajate endi olukorrakommentaarid, mis võimaldaksid neid inimesi paremini mõsita ja neid paremini ettekujutada kirjapildile toetudes. See ongi see üldine seos, mis seob igat Eesti elanikku kanepiküsimusega. Me ei aruta ja ei mõsta kohut kanepi üle üldiselt vaid me arutame konkreetset kanepikasutust, konkreetselt Eestis, soovides leida parimat lahendust tekkinud olukorrale. Iga Eestist ja endast lugupidav elanik võiks oma eelarvamused korra kõrvale jätta ja vaadata teadaolevat infot kanepi kohta ning kujundada oma arvamus sellest infost lähtuvalt. See on elanike suhtes aus, see räägib konkreetsest Eestis tekkinud olukorrast ja kokkuvõttes võimendab debatti tõstes samaaegselt selle kvaliteeti.

Eestikeskne info

Olukorra kaardistamiseks oligi loodud see veebileht, mis tugineb kanepikasutajate anonüümsele küsitlusele, mis võimaldabki hetkeolukorda selgitada ja arvamust vahetult kujundada. Pidage meeles, et valim on hetkel väike ja tõenäoliselt info muutub, aga te saate alati oma teadmisi värskendada lehel 420estonia.wordpress.com/statistics

  • Eesti kanepikasutaja keskmine vanus

Antud punkti selgitamine võimaldab mõista kanepikasutuse levikut eri vanuserühmade seas. Tavapärastelt keskendutakse kanepit arutades just alaelaistele jättes eksliku mulje, et nendega kasutjaskond piirdub. Üldjuhul kasutatakse sellist raamistust selleks, et kanepit negatiivselt esile tuua ja kuigi alaealiste kanepitarvitamine on probleem ja seda tuleb arutada ja lahendada, on vaid alaealiste esiletoomine kallutatud ja ei aita kaasa üldise pildi loomisele, mõistmisele ja pikemas perspektiivis ka probleemi lahendamisele.

Senilaekunud vastuste põhjal on võimalik öelda, et alaeslised moodustavad vähem kui veerandi vastanutest, mis tähenab, et enamus Eesti kanepitarvitajaid on täiskasvanud. Vastanute keskmine vanus on 27,3 aastat, millest võib oletada, et ka keskmine tarvitaja Eestis on 27 aastat vana.
Kanepi Demograafia

https://420estonia.wordpress.com/statistics/demographics/ (12.09.2018)

  • Eesti kanepikasutaja esmase kanepiga kokkupuutumise vanus

Selle punkti selgitamine võimaldab mõõta praeguse narkopoliitika efektiivsust kanepi suhtes. Teadagi, on selle üks peamisi eesmärke alaealiste kaitsmine erisuguste ainete eest. Teadmata seda seika on keeruline põhjendada narkopoliitika muutumise vajadust, kuna pole seda mõõdupuud mille järgi muutumise vajadust hinnata ja selle muutmist põhjendada. Lisaks, on see järjekordne isiklik seos Eesti elanike ja kanepiarutelu vajaduse vahel, mis muudab ümbmäärase probleemi isiklikuks ja pakiliseks. Teades, et kanep on Eestis keelatud vähemalt taasiseseisvumisest saati ja vaadates allolevat graafikut tekib tahes tahtmata küsimus, milleks jätkata sama keelustamise liini, mis võimaldas antud olukorra tekke ja ei võimalda saada olukorrast adekvaatset ülevaadet?
Esmase kokkupuute vanus

https://420estonia.wordpress.com/statistics/first-trial-age/ (12.09.2018)

On üsnagi alarmeeriv, et kuigi ~75% tarvitajatest on täisealised, proovisid enamus neist kanepit alaealiselt. Väga murettekitav on olukord, kus kanep on muutunud kättesaadavaks näiteks 8 aastastele lastele ja keskmine kanepiga kokkupuutumise iga on senilaekunud vastuste põhjal umbes 17 aastat.

Hetketeadmiste järgi on kanepi tarvitamine enne 21. eluaastat halb, juhul kui selleks ei ole meditsiinilist põhjust. See tähendab, et vähemalt 26 aastat on Eestis kehtinud olukord, kus esmased soovimatud kokkupuuted selle taimega on toimunud ja toimuvad valdavalt alaealises vanuses. Takkapihta, mustal turul liikuvad taimed on teadmata kvaliteediga, teadmata toimeainete kontsentratsiooniga, võivad olla saastatud ballastainetega, väetistega, raskemetallidega ja võivad üleüldse sünteetilised olla. On raske uskuda, et ükski elanik sooviks sama olukorra jätkumist ka edaspidi.

Esmaste proovimiste jagunemine

Kui on üks põhipõhjus, miks tuleks narkopoliitikat kanepi suhtes tõsiselt revideerida, siis reguleerimata kanepi kättesaadavus alaealistele ongi see üks põhipõhjus.

  • Keskmine kanepi tarvitamise kuine kogus Eestis

Antud punkti selgitamine võimaldab kaudselt hinnata kanepi tarvitamise mustreid ja tarvitajate jõukust, mis annab omakorda võimaluse hinnata tarvitajate sotsiaalset staatust, mis aitab murda stereotüüpset ettekujutust kanepitarvitajast. Lisaks võimaldab see hinnata turul liikuvat kanepi kogust, hinnata laekumata võimalikku akstsiisi ja maksuraha suurust ja võrrelda Eestis kasutatavat kanepikogust teiste riikidega, kus kanepi tarvitamine ei ole keelatud. Viimane on tähtis selleks, et mõsita, kas Eestis tarvitatav kanepikogus annab välja liigtarvitamise mõõtu või mitte ning hinnata, kus asub Eesti oma narkopoliitiklaga kanepi suhtes võrreldes teiste riikidega või osariikidega, kus kanepi legaalne staatus on märksa pehmem.

Peab nentima, et kanepi tarvitamise kuised kogused varieeruvad individuaalses lõikes väga palju ja on seotud nii indiviidi jõukuse kui ka kanepi tarvitamise eesmärgiga. tarvitatava kanepi kogus vanuseryhmades

Suure üldistusega saab öelda, et keskmine Eesti kanepitarvitaja tarvitab kuus umbes 7,3 grammi kanepit. Vaadates kiirelt üle, millised kogused on teistes riikides ja osariikideslubatud võib öelda, et antud kogus – 7,3g- kuus – on märkimiksväärselt väike, seega ei ole põhjust oletada, et see kogus kanepit mingeid suuri probleeme tekitab või tekitaks juhul, kui kanepi tarvitamine oleks Eestis lubatud.

  • Eesti kanepikasutaja sotsiaalne profiil

See küsimus on kanepidebati üheks nurgakiviks, kuna praegune stereotüüpne kanepikasutajate sildistamine kriminaalideks ja narkomaanideks ei aita kuidagi kaasa probleemi lahendamisele ja pigem tekitab väärarusaamu, stagneerumist ja stigmat. Stigma ei lase tarvitajatel rahulikult endast rääkida ja elanikel küsimust analüüsida. Mitte ühelgi mõistlikul inimesel ei ole masohistlikku soovi ennast avalikult risti lüüa sellise vastuolulise küsimusega. Isegi Radari saates “Kanepidoktor” olid osalejad varjus nägudega, et jääda anonüümseks. Eestlase lemmiktoit on teine eestlane, eks?

Parima ülevaate selles küsimuses annavad vastused kanepiküsitlusele, kus osalejad on jätnud oma kommentaari ja olukorrakirjelduse. Seal on vastanud erinevat masti inimesed: õpetaja, riigiametnik, ettevõtjad, keskastme juhid, endine rekkamees, ehitaja, muusik jne. See omakorda annab aimu, et tavaline tarvitaja on tavaline inimene, kes ei ole mitte millegi poolest erinev muust suvalisest inimesest. Teisalt on mõistlik vaadata ka majanduslikku poolt ja küsida: Kuna kanep on väga kallis, kes saab seda endale lubada ja mida peab tegema selleks, et seda endale järjepidevalt lubada?

Vastuste seas varieeruvad tarvitatavad kogused 0,25g kuus kuni 100g kuus. Gramm kanepit on turul 20EUR. Keskmine tarvitaja tarvitab ~7 grammi kanepit, ehk kuine kulu on 140EUR, 10g on juba 200EUR, 30g on 600EUR. Tekib küsimus, mida teeb üks keskealine inimene selleks, et ta saaks endale stabiilselt kanepitarvitamist lubada? Vastus on lihtne – käib tööl. Varastamine või muu varimajandus lihtsalt ei paku sellist stabiilsust. Seega kanepitarvitaja on täiesti tavaline inimene, kes on ühiskonna liige, kes käib tööl, maksab makse, on tihtilugu perega ja ka muidu täiesti tavaline Eestlane, mis omakorda ei ühti kuidagi narkomaani stereotüübiga. Kas nende inimeste või Teie kolleegide sildistamine on siis õigustatud?

  • Eesti kanepikasutaja kanepikasutuse põhjus ja/või eesmärk

Eesmärgi selgitamine annab kanepikasutusele konteksti ja võimaldab tarvitajaid paremini mõista. On levinud arvamus, et “ära lihtsalt tee” ja see on paljudele inimestele kanepiküsimuse algus ja ühtlasi ka lõpp, mis kokkuvõttes teeb vaid karuteene kogu arutelule.

Laialt võttes on põhjuseid kaks:

  1. Alkoholiost ja selle põhjustatud probleemidest sai inimestel siiberkanep ja alkohol

2. Meditsiiniline põhjus, millele kanep pakub antud inimese puhul leevendust
Lugedes vastuseid ja nähes nende kogust saab vaid nentida, et meditsiinilise kanepi kättesaamatus patsientidele on lihtsalt üks suur sigadus. See on täiesti amoraalne, et inimesi stigmatiseeritakse selle eest, et nad saavad hakkama oma igapäevaste tervisemuredega kanepi abil. Selle eest, et nad parandavad oma unekvaliteeti, võitlevad valuga ja tulevad toime teisi ja ennast kahjustamata.

ravikanep

  • Eesti kanepitarvitajate üldarv

Küsimus annab konteksti kanepitarvitamise leviku osas ja võimaldab mõõta kui paljusid inimesi antud küsimus puudutab. Tõsi, see arv, on oletuslik, kuna mitte keegi ei jälgi, mis toimub Eestis kanepi tarvitamisega tegelikult. Senini ei ole õnnestunud leida ametlikku statistikat selle kohta, kui paljud inimesed tarvitavad, kuidas on see arv muutunud aja jooksul (mis võimaldaks hinnata narkopoliitika efektiivsust ja mõistlikku resursikasutust.)

Selleks, et leida oletuslikku tarvitajate arvu olen lähtunud üsna lihtsast loogikast

  1. küsinud oletatavat aastast kanepikäivet Eestis. Loomulikult keegi ei tea seda, aga hinnanguid on olnud, et aastane kanepikäive Eestis jääb 50 – 100 miljoni  EURO piiridesse aastas.
  2. On teada keskmise tarvitaja keskmist kuist kasutust: 7 Grammi kuus.
  3. Teades, et kanepit tarvitavad inimesed peavad olema majanduslikult kindlustatud ja et seda majanduslikku kindlust pakub kõige paremini tööl käimine, on mõistlik oletada, et enamus tarvitajatest on tööealised, hõivatud, inimesed. Võttes asluseks 2017 tööhõivestatistika vanusevahemiku 15-64 aastat, oli Eestis tööga hõivatud 625600 inimest. Need on need inimesed, kes kõige tõenäolisemat kanepit tarvitavad.
  4. Kanepi tarvitamise keskmine aastane kulu on: 20EUR x 7Grammi x 12Kuud = 1680 Eur.
  5. See tähendab, et oletuslikult on Eestis 29 762 – 59 524 tarvitavat inimest, juhul kui kõik neist tarvitavad 7 grammi kuus.
  6. See tähendab, et tööealistest ~4,8 – 9% inimestest tarvitavad kanepit.

Need numbrid ei ole üldsegi kivisse raiutud, kuna need on kokku löödud olukorda äärmiselt lihtsustsades. Näiteks enne küsitlust oletasin, et keskmine tarvitamine on 4 grammi kuus (igal nädalavahetusel veinipudeli asemel) ja sellega saaks oletada, et tarvitajaid on ~8 – 16%

Kui oletada 1 grammist kuist kasutust iga kasutaja puhul, oleks tarvitajaid 33-66% tööealistest inimestest.

Usun, et hea rusikareegel on: Iga kümnes tööealine ja töötav inimene Eestis võib olla kanepitarvitaja. 

  • Eesti kanepitarvitaja keskmine kanepitarvitamise pikkus

Antud infokild on huvitav, kuna levinud stereotüübi kohaselt keelatud ainete tarvitajad ei suuda kaua elada. Samuti annab see väga head konteksti selle kohta, kuidas inimesed pikaajaliselt hakkama saavad kanepit tarvitades. Nende kommentaarid ja kasutuse pikkus võimaldavad vaadata, kas nende elu on pigem paranenud või pigem halvenenud ja sellele tuginedes otsustada keelustamise otstarbekuse üle.
keskmine kasutus vanuserühma põhiselt

Keskmine tarvitamise pikkus keskmise kanepitarvitaja puhul on 7,3 aastat ja on alust arvata, et need inimesed saavad endaga täitsa viisakalt hakkama.

Kokkuvõte

Niisiis kanepi tarvitamise olukord Eestis, mis ühtlasi võiks olla kanepidebati vundamendiks, on järgmine.

  1. Eestis on tõenäoliselt 62500 kanepit tarvitavat tööealist inimest
  2. Kes tarvitavad kanepit keskmiselt 7 aastat
  3. Kelle kuine tarvitamise kogus on ~7 grammi
  4. Kes on keskmiselt 27 aastat vanad
  5. Kellest ~67% proovisid kanepit alaealisena
  6. Kes on üldjuhul tavalised inimesed, töötavad tavalistel töökohtadel ja
    • Arendavad tarkvara
    • On õpetajad
    • On ehitajad
    • On keskastmejuhid
    • On ettevõttejuhid
    • On riigiametnikud
    • On pereliikmed
    • On lapsevanemad
  7. Kellest suurem osa tarvitavad kanepit, kuna
    • Kuna neile ei meeldi või ei sobi alkohol
    • Kuna kanep tagab neile parema funktsioneerimise meditsiinilise probleemi leevendamise või lahendamise läbi, võimaldades elada rahulikumat, rõõmsamat ja stressivaesemat elu.
  8. Vähem kui veerand kanepi tarvitajate üldarvust on alaealised.

Usun, et see on päris asjalik infokogu, mis lõpuks ankurdab ebamäärase kanepidebati Eesti keskkonda ja võimaldab igal Eesti elanikul kujundada oma arvamust lähtudes Eesti inimeste heaolust. See võimaldab vahetult otsustada, kas kanepit tarvitavad inimesed Eestis väärivad tagakiusamist või oleks aeg seadustele kriitiliselt ja sügavalt silma vaadata. Kokkuvõttes ei soovi keegi seadust rikkuda, soovitakse seadust muuta.

– Otsuste ja tegudeni, 420estonia.wordpress.com